MIDA OODATA TALLINNA VANALINNA RESTORANILT LEIB RESTO JA AED?

Kirjuta oma veebilehe külastajatele uudiseid ja teateid. Eemalda see ajutine postitus alumisel tööriistaribal paikneva “Blogi” jaotuse kaudu. Muuseas — oma postitustele saad lisada ükskõik millist tüüpi sisu, olgu see siis näiteks pilt, tekst, vorm või galerii.Tallinna vanalinn on ise juba üks Baltikumi kaunimaid, millele kõigele lisab omapära, rahu ja rohelust juurde restoran Leib Resto ja Aed suveterrass! Talvel maagiline jõulumaa ja suvel üks rohelisemaid aedu vanalinnas tasub kindlasti külastamist.

Restorani leiate üles vanalinnast aadressil Uus tn 31, vanasti teati seda kohta Šotiklubina. Restorani viib väike natuke varjatud trepike, mille kaudu jõuate kaunisse aeda ja juba edasi on ootamas sõbralik personal ja kaminasoojusega peasaal.

Ning üks suvine pilt ka meenutamaks ja ootamaks Eestimaa suve!

Restoranis on kaks privaatruumi, kuhu saab soovi korral oma seltskonnaga tulla. Ühte mahub umbes 20 inimest ja teise 12 inimest.

Kogu tooraine tellitakse Eesti väikeettevõtjatelt seega nad ongi pühendanud end eestimaisele köögile. Kõikide toitude kõrvale pakutakse alati sobilikku jooki.

Meid teenindas Sirli, kellele läheb meie kiitus ja tänu, kes selle õhtu veel imelisemaks muutis. Rääkis kõikidest roogadest ja jookidest väga põhjalikult nagu oleks ise kogu protsessi juures olnud algusest lõpuni:)

Toitude kõrvale pakuti isetehtud juuretisega leiba (päevalille- ja kõrvitsaseemnetega) ja saia, mis viisid keele alla. Mõnusa koorikuga ja nii õhulised.
Kindlasti kiidame taustamuusika valikut! Kaunid eestimaised uuemad ja vanemad lood. Tekkis natuke suve tunnet jookide ja toitude keskel, lisaks romantilised Eesti meloodiad.

Eelroogade valikust leiab hetkel porganditartari, Kalamatsi kitsejuustu, siiamarja ning graavitud veisefileed.

Joogikaart on restoranil väga suur ja lai, leidub tõesti kõike! Meile soovitati eelroogade juurde käsitööõllesid. Kuna Leib Restos tehakse ka mitmeid jooke ise ning neil on ka tuntud õllesommeljee Kristjan Peäske, siis otsustasime selle külaskäigu õllede kasuks. Joogikaart on väga rikkalik, igaüks leiab endale meelepärase joogi. Kindlasti usaldada teenindaja soovitusi toidu kõrvale jookide osas.

Meie valikuks sai esimeseks eelroaks Kalamatsi talumeierei kitsejuust röstitud Rautsi talu peedi ja ebaküdooniakastmega (10 eur).  Kalamatsi kitsejuust tuleb Kalamatsi farmist, mille peal on natuke röstitud peeti – väga mõnus magus ja krõmpsuvate linaseemnetega.
Lisaks on väga huvitava kujuga nõiakartulid (mugul-nõianõges), mida mul oli au esimest korda maitsta. Olid mõnusalt krõmpsuvad ja natuke pähkli maitsega. Uurisin netist natuke tausta ka, et Ida-Aasiast pärit mugul-nõianõges ehk nõiakartul (Stachys affinis) on kõrges hinnas Jaapani ja Hiina köögis.
Kitsejuust on spetsiaalselt restorani jaoks tehtud tekstuuri ja maitsega väga pehmemaitseline ning kreemjas, ei ole väga tugev. Nõiakartul mõnusalt krõmpsub hamba all koos pehme kitsejuustuga.
Kitsejuustu kõrvale soovitas teenindaja maja enda tehtud käsitööõlut Frida, Tropical Witbier, 5,5% (33cl hind 6,5 eur). Retseptid on kõik sommeljee enda poolt tehtud! See on suhteliselt naiselik jook, väga troopiline ning mahedale nisuõllele annavad särtsu mango ja granadill.

Teiseks eelroaks valisime Graavitud veisefilee marineeritud metsaseente ja Rautsi talu chilli-tomatimoosiga (11,5 eur). Veis mõnusalt soolakas, pehme, siidine ja naturaalsema maitsega. Kaste mõnusalt täiustab oma kreemisusega. Koriander lisas kogu roale imelist maitset juurde. Metsaseentel tunda kerget marinaadi ja pisut vürtsikad. Kõrval oli lisaks mõnusalt krõmpsuv leivake. Super hea eelroog!

Veise kõrvale soovitas teenindaja meile Summer Briis, Sour Session IPA, Käbliku 3,5% (33cl 6,5 eur). Troopilise aroomiga ja väga mõnus puuviljane maitse.

Vahepalaks pakuti EV 100 pidulikust menüüst kahepeale maitsmiseks Saaremaa vürtsikilu rohelise sibula ja kurgileemega. Vürtsikilu oli serveeritud kurgise leemega, mis koosnes kurgikreemist, vinnutatud ja kergelt marineeritud kurkidest. Maitselt mõnusalt värske ja kurgine 🙂 Krõbe leib oli peale puistatud kui ka vürtsikilu kreemi sees mõnusa tekstuuri andmiseks. Juures oli ka natuke muna, mis tekitaski eheda Eesti maitse. Peale riiviti laua juures natukene mädarõigast efekti andmiseks ja lisas kõigele vürtsi.

Vürtsikilu kõrvale soovitati siidrit Nuki, mis on spetsiaalselt restorani ja Tori Siidrifarmi sommeljeede koostööna valmistatud omanäoline siider. Mõnusa mulliga, kergelt hapukas, aga samas värske.

Pearoogade nimekirjas on hetkel karamelliseeritud kõrvits, maapirnisalat, kohafilee, pardi rinnafilee ja hirve välisfilee. Meie valikuks sai Karvaseme talu pardi rinnafilee suitsuse porgandikreemi, kanepiseemnete ja rosmariini kastmega (17 eur). Part on ideaalse küpsusega – pealt nahk krõmps ja liha pehme, natuke roosakas. Röstitud porgandid ja porgandikreem väga maitsvad ja magusad. Kooreses kastmes oli palju kanepiseemneid, mis tegi selle huvitavalt krõmpsuvaks ja andis maitsvat nüanssi kõigele juurde.

Pardi rinnafilee kõrvale soovitas teenindaja võtta restorani sommeljee koostööl valminud Pearu, IPA, Hopster humala õlle 6,5% (33cl 6,5 eur).Pearu oli riukalik ja natuke keerulise iseloomuga peremees, nagu on antud õlugi. Kärtsakalt mõrkjas, aga samas mõnusalt troopiline ja kergelt karamelline. Lõhn on väga meeldiv ja mesine.

Teise pearoana sai võetud Pannil praetud kohafilee Pärnu lahest marineeritud kartulite ja porrukastmega (17,5 eur). Kala väga maitsev natuke sidruni mekiga ja krõmpsuva pealispinnaga. Kartuli spagetid mõnusad ja krõmpsuva tekstuuriga. Marineeritud juurseller kurkumiga andis väga mõnusa balansi kõigele – ideaalne kooslus kõige vahel.

Koha kõrvale oli sobilik Frida Tropical Witbier, mida soovitati ka eelroogadest kitsejuustu kõrvale.

Desserdi valikus oli hetkel brüleekreem, jogurtisorbee, mannavaht, šokolaad ja Eesti käsitööjuustud. Meile soovitas teenindaja kahte mõnusat magustoitu meie maitseelistusi silmas pidades. Esimene valik sai tehtud kuna tundus väga intrigeeriv ja huvitav: Kuivatatud munakollane kirsikreemi ja jogurtisorbeega (6 eur). Väga hästi sobivad maitsed omavahel kokku kui kõike korraga võtta, siis mõnusalt ühtivad suus. Ei ole väga magus, sest kirss annab hapukust juurde. Ainult üks mõte tekkis – tahaks teist portsu veel:)

Teine dessert sai samuti valitud uudishimust, kuidas on hetkel restoranis pakutav mannavaht erinev kunagi lapsepõlve mälestuste mannavahuga. Võtsime Punasesõstra mannavahu piimalume ja krõbeda koogelmoogeliga (6,5 eur). Lauda tuues raputati hapususe lisamiseks peale veel natuke kirsipuru. Väga maitsev, õhuline ja mõnusalt hapukas. Pruun puru peal oli tehtud kuivatatud petist ja meest – põnev ja magus maitse. Jällegi ei ole dessert nii magus ega teki küllastust magususe tõttu, maitsev mahe ja külm. Krõbedad koogelmoogeli tšipsid olidki tõesti vanaema tehtud koogelmoogeli maitsega:)

Maja poolt pakuti ideaalset lõpetust käsitöönapsude näol. Kõik napsud on umbes 20% alkoholi sisaldusega ja tehakse igal aastal värsketest marjadest.
Mets Pihlaka naps (5 eur): seda müüakse ka väljapool maja. Lõhn ülihea, aga maitse on päris kange. Meenus lapsepõlve mälestus kui puu otsast sai värsket pihlakat proovitud. Kõige alustuseks soovitaski teenindaja maitsta seda, sest see on kõige kuivem.

Pohla naps (5 eur): teisena soovitati seda proovida. Meie arvates natuke ravimi lõhnaga, aga maitselt siiski mõnus marjane ja leebem kui pihlakas.

Mustsõstra naps (5 eur): seda müüakse ka väljapool maja. Väga tummise lõhnaga nagu nuusutaks mustsõstra põõsast:). Kõige magusam ja meie jaoks siiski natuke liiga magus.

Kõik napsud olid väga kauni värviga ja lõhnad omamoodi huvitavad ja värskendavad.

Meie jaoks oli väga super elamus ja kindlasti soovitame! #vabalaudsoovitab #vabalaudrestoran #vabalaud #toidunautleja #toidunautlejapakkumised

Vaata rohkem restorani infot ja reserveeri enda elamus SIIT!